2009. aasta seiretulemused näitavad, et Eesti üldine keskkonnaseisund on hea ja stabiilne, kuid inimtegevuse või -tegevusetuse tõttu on mõnes valdkonnas täheldatavad kergelt negatiivsed tendentsid.

2009. a riikliku keskkonnaseire programmi täitmist raskendas majanduskriis, mille tagajärjel kärbiti programmi eelarvet 8%. Kuigi kärbete tõttu tuli vähendada seiretööde sagedust, seirejaamu ja seiratavaid näitajaid, said seire miinimumnõuded ja -kohustused siiski täidetud.

2009. aastal lisati riikliku keskkonnaseire programmi täitmisel andmebaasi üle 326 566 uue parameetri väärtuse kirje. Riikliku keskkonnaseire tulemused on kättesaadavad veebilehelt www.keskkonnainfo.ee, lisaks avaldas Keskkonnateabe Keskus (KTeK) 2009. a veebiväljaande "Eesti keskkonnaseire 2007" ning 2010. a alguses ka "Eesti keskkonnaseire 2008". Keskkonnaseire laiemaks tutvustamiseks korraldas KTeK avatud seirefoorumi välisõhu teemal.

2009. aasta seiretulemuste põhjal võib väita, et meie üldine keskkonnaseisund on hea ja stabiilne, kuid inimtegevuse või -tegevusetuse tõttu on mõnes valdkonnas täheldatavad kergelt negatiivsed tendentsid.

Välisõhus on SO2 ja NO2 kontsentratsioon kõikides mõõtepunktides (v.a SO2 Tallinna kesklinnas ja Saarejärvel) võrreldes 2008. aastaga langenud või jäänud samale tasemele. Aasta keskmised osooni saastetasemed on võrreldes 2008. aastaga mõnevõrra tõusnud. PM10 sisaldused langesid tunduvalt ning piirnormide ületamisi oli kordades vähem kui 2008. aastal. Taustaaladel lisandus mõõdetavate parameetrite hulka PM2,5. Ida-Virumaal suurenes vesiniksulfiidi osas ületamiste arv, samas vähenes selle maksimaalne kontsentratsioon. Fenooli sisaldus Kohtla-Järve õhus eelmise aastaga võrreldes vähenes, Narvas seevastu suurenes. Õhust sadenevate raskemetallide sisaldused sammaldes on Kohtla-Järve, Pärnu, Viljandi ja Tartu piirkonnas langenud või jäänud samale tasemele võrreldes 2004. aasta tulemustega. Märgatavalt on langenud Cr ja Fe maksimaalsed sisaldused. Kõige saastunumad olid samblad Kohtla-Järve piirkonnas asuvas Kose proovipunktis, põhjustajaks on tõenäoliselt Ahtme põlevkivielektrijaama heitmed. Kõige puhtamad sademed olid 2009. a andmetel Haanjas, Tahkusel ja Loodil. Sarnaselt varasematele aastatele oli lisandainete sisaldus kõrge Alam-Pedja sademetes, märkimisväärselt suurenesid seal leelis- ja leelismuldmetallide sisaldused. Jätkuvalt olid kõrgemad saasteainete kontsentratsioonid Kirde-Eesti sademetes, kuigi saastetasemed vähenesid, Kundas isegi kuni kümme korda. Sademete keemia seiretulemuste põhjal on märgata tööstuse poolt õhkupaisatud saasteainete vähenemist.

Põhjavee seireandmetel stabiliseerus veevõtt Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sillamäel, mis põhjustas ka sügavate veekihtide põhjavee survepinna mõningast tõusu. Nitraatide sisaldus oli kõigis põhjaveekogumites alla joogiveele kehtestatud piirsisaldust, kuid probleeme on nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee nitraadisisaldusega, mida tarbivad üksikmajapidamised. Ka reostustunnustega Meltsiveski põhjaveekogumi vee kvaliteet paranes võrreldes 2008.a seiretulemustega. Üllatav oli fenooli ja naftasaaduste sage esinemine ka kvaternaari põhjaveekogumite grupi vees, mida kontrollitakse üle 2010.a seirega. Raskmetallide sisaldused ordoviitsiumi-kambriumi ja ordoviitsiumi põhjaveekogumites jäid kordi madalamaks joogiveele kehtestatud piirnormidest. Joogivee lubatud piirsisaldust kloriidide sisalduse osas ületasid aga mitmed sügaval lasuvad põhjaveekogumid (kambriumi-vendi veekiht), kohati ka silur-ordoviitsiumi veekiht Saare- ja Hiiumaal (looduslikel põhjustel). Taimekaitsevahenditest leiti kahest nitraaditundliku ala kaevust vähesel määral Oxadixyl-i jääke.

Pinnaveekogudes ei soodustanud 2009. a vihmane ja jahe suvi vetikate vohamist ega biomassi teket, kuid aitas kaasa tahkete osakeste ärakandele valglatelt. Tavalisest kõrgem veetase tingis veekogudesse suurema huumusainete sissekande, mis koos heljumiga vähendasid vee läbipaistvust. Nii füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste vee kvaliteedinäitajate põhjal oli 2009. aastal Peipsi Suurjärv ja Lämmijärv kesises ning Pihkva järv halvas ökoloogilises seisundis. 20 aastaga on suurjärvede roostike pindala suurenenud ligikaudu kolmandiku võrra. Mõnede parameetrite põhjal paranes varasemate aastatega võrreldes Võrtsjärve seisund. 2008. aastaga võrreldes halvenes järvede seisund mõnevõrra Püld ja Chl a osas. Nüld sisalduse poolest oli 2009. aasta sarnane eelnenud aastale. Jõgede puhul tuleb märkida nitraaditundliku ala pinnavee jätkuvat nitraadisisalduse tõusu (2000-2003 keskmine NO3 sisaldus 11,3 mg/l, 2008-2009 keskmine NO3 17,6 mg/l), mille põhjuseks on intensiivistunud põllumajandustegevus.

Rannikumere seires oli valdavaks tendentsiks veeõitsengu nihkumine varasemale ajale ja dominantliikide muutumine. Täheldada võis vee üldfosfori sisalduse vähenemist ning üldlämmastiku sisalduse mõningast tõusu. 2009. aastal kõrgema produktiivsusega merealadel biomass langes, märgatavalt paranes loomastiku liigiline mitmekesisus, mis näitab troofsuse negatiivse mõju vähenemist. Samas on rannikumere roostike pindala viimase 20 aasta jooksul suurenenud ligi 2,5 korda. Mererannikutel on taastumas 2005. aasta jaanuaritormi eelne areng.

Kaitsealuste liikide seire tulemused viitavad suhteliselt stabiilsele seisule. Halvenes lendorava, ebapärlikarbi ning mõnes veekogus ka jõevähi seisund. Mõningasele seisundi halvenemisele viitasid taimeliikide seiretulemused. Paranemist võis täheldada euroopa naaritsa, sookure ning mõnel juhul ka metsakuklaste seisundi osas.

Koosluste seisundit võib üldiselt heaks pidada, kuid hooldamatuse tõttu osutusid halvaks loopealsete, rannaniitude ja mõningate luhtade seisundid (kasvavad kinni). Põllumajandusmaastike puhul täheldati mõnel seirealal teravilja osakaalu suurenemist, pindalaliselt oli levinuim teravili tritikale (nisu ja rukki hübriid).

Seire vastutavate täitjate esitatud olulisemad ettepanekud:

tugevdada välisõhu seiret eesmärgiga hinnata peentolmu päritolu ja keemilist koostist ning määrata selle fraktsiooniline jaotus;

piiriveekogud - Peipsi järvel tuleks 2010. aastal jätkata alates 1970.aastast iga kümne aasta tagant toimunud suurtaimestiku ja põhjaloomastiku uuringuid samadel transektidel, mis võimaldaks tuvastada pikaajalisi keskkonnamuutusi;

uurida meie veeökosüsteeme ohustavaid võõrliike ning jälgida nende levikut;

Otstarbekas oleks laiendada Narva VH seiret (tõsta sagedust - praegu seire 1 kord aastas suvel; lisada suurtaimestik, kalastik, põhjaloomad, võõrliigid jt), et adekvaatselt hinnata veehoidla ökoloogilist potentsiaali;

oluliselt peaks tugevdama suurjärvede (Peipsi ja Võrtsjärve) randade kaitset. Kõige efektiivsem oleks spetsialistidega kooskõlastatud kogu järveäärse territooriumi üldplaneering, kus erilist tähelepanu tuleb pöörata konfliktipiirkondadele (turismihuvid vs looduskaitse);

tihendada avamere seiresagedust (6-8 korrale aastas), 2010.a alustada ka mere võõrliikide seirega;
põhjavee seire käigus täpsustada nitraaditundliku ala seirevõrku ning kontrollida ohtlike ainete sisaldusi põhjavees;

perioodiliselt jätkata happelise lähtekivimiga muldade lupjamist, rohumaadele anda täiendavat väetist mulla kaaliumisisalduse vähenemise peatamiseks;

Liikide ja koosluste kaitseks tuleb tõhustada hooldustegevusi (võsaeemaldus, niitmine jmt), eriti alvarite, nõmmede ja puisniidukoosluste säilitamiseks;ebapärlikarbi asurkonna päästmiseks on vajalik kobraste täielik väljapüük Pärlijõest, et takistada neil paisude taastamist;

jõevähi harrastuspüüki võib piiratud ulatuses lubada Ärma jõel, Punapea jõel, Värska lahel ja Luguse jõel. Kesise varu tõttu ei ole soovitav harrastuspüük Kuke peakraavis. Röövpüüki tuleb ohjata Luguse jõel ja Tänavjärves, tõenäoliselt mõjutab röövpüük ka Kuningvere järve vähipopulatsiooni;

kuklaste kaitseks tuleb ohjata turismikoormust - mitte lubada inimesi karukuklaste pesadele lähemale kui 30 meetrit, Elva-Vitipalu maastikukaitsealal mitte juhtida turiste ellujäänud pesadeni; külastuskoormust tuleks kvantitatiivselt ja ajaliselt piirata ja hajutada erinevatele õpperadadele või
asurkondadesse;

sookure seires tuleks suuremat tähelepanu pöörata pesitsusseirele. Vastavalt kaitsekorralduskavale tuleb konkreetselt piiritleda ja kehtestada sügisrände hoiualad;

madalsoode ja rabade seisundit saab parandada võsa väljaraiumise, niitmise vmt, keerulisematel juhtudel veerežiimi parandamisega;

metsade, aruniitude, loopealsete ja nõmmede puhul ei vastanud Natura andmebaasi koodid tegelikule elupaigatüübile, oluline parandada vead Natura-alade andmebaasis;
mitmetele liikidele ja biotoopides, kus on erinevaid kaitsealuseid liike või ohustatud kasvukohti, on vaja luua püsielupaiga moodustamisega täiendavad kaitsemeetmed;

suurendada metssigade küttimismahtu, sh suurendada emiste ja põrsaste osakaalu küttimisstruktuuris.

(Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 9.juuli, 2010)

Märkmed: