Demokraatlikult valitud Eesti Riigikogu on andnud igale vähemalt 18-aastaseks saanud eestlasele õiguse hääletada. Selle õiguse rakendamiseks on Eesti Vabariigi Välisministeerium koostöös Valimiskomisjoniga teinud tõhusat eeltööd, et anda igati võimalusi alaliselt või ajutiselt välismaal viibivatele eestlastele osaleda valimistel EV välisesinduste kaudu. Hääletada saab isegi kirja teel.

Esimestel taasiseseisvunud Eesti Riigikogu valimistel 1992. a. osales 67,8% hääleõiguslikest valijatest. 2003. a. valimisteks oli see näitaja langenud 58,2% le. Ligi 42.8% valijatest ei suvatsenud hääletada. Euroopa Parlamendi valimistel 2004. a. oli olukord veelgi kurvem. Ainult 27% hääleõiguslikest kodanikest osales Eestis nendel valimistel.

Mullu novembris koostas ajakiri The Economist maailma riikide demokraatia arengut võrdleva pingerea, kus Eesti asub 33. kohal ja kuulub sellega „osaliselt puuduliku demokraatiaga” riikide hulka. Hinnanguid tehti 10 palli süsteemis valdkondades nagu valimiskord ja pluralism, valitsuse toimimine, poliitiline kultuur ja kodanikuvabadus, milles Eesti sai kõikides 7,5 palli või rohkem. Aga poliitilist aktiivsust hinnati vaid 5,0 palliga.

Eesti on üles näidanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud edukust mh majandussektoreis, tehnoloogia arenemisel, ajakirjanduse vabaduses. Miks siis suhteliselt nii madal reiting poliitilises aktiivsuses? Sest Eesti valijad on passiivsed.

Valijate arvu pidevat langust võib osaliselt seletada järgmiselt: valija näeb, et valimiste kaudu on raske või võimatu poliitikat mõjutada. Tegemist on võimu ja rahva vahelise võõrandumisega.

Võib ka öelda, et kui valijad ei lähe valima, siis ei väljenda see mitte ilmtingimata nende pettumust poliitikas ja poliitikutes, vaid on ka nende endi poliitilise tahte ähmasuse süü. Nende poliitilised eesmärgid on välja kujunemata.

Rõhutagem, et suurt osalemist valimistel peetakse demokraatia väärtuseks. Madal valimisaktiivsus võiks isegi kahtluse alla panna seadusandliku kogu legitiimsuse.

Aga üks asi on selge: Eesti rahvas tahab edasi minna, et puhastada riigiaparaat omakasupüüdlikest ametnikest, nii et Eesti osalemine Euroopa Liidus ja NATO-s realiseeruks maksimaalselt. See aitab omakorda kaasa kõigi eestlaste majandusliku edu saavutamisele ja riikliku julgeoleku kindlustamisele ehk teisisõnu — Eesti rahvusriigi säilitamisele.
Välismaal viibivale eestlasele on antud õigus valida neid riigikogulasi, kes tema arvates kõige paremini edendaksid valijate nägemust Eesti tulevikust.
Aga õigusega kaasneb kohustus! Kohustus hääletada.

Selleks on võimalus:
• Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Ottawas (260 Dalhousie Street, Suite 210 Ottawa, Ontario K1N 7E4. Tel. 613 789 42 22, faks 613 789 95 55, e mail: ; http://www.estemb.ca) 19. ja 22. veebruaril kell 13—17 või
• Eesti Vabariigi Aupeakonsulaadis Torontos, Eesti Majas (958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6. Tel. 416 461 07 64. Faks: 416 461 04 48. E post: ) 20. ja 21. veebruaril 2007 kell 11—20.
Lisainformatsiooni saab ka Eestlaste Kesknõukogult Kanadas telefonil: 416 465 2219.

Märkmed: