20 aastat tagasi, 26. aprillil 1986 toimus ajaloo suurim tuumajaama katastroof Ukrainas, Tshernobõlis, mille tagajärgedega tuleb kohalikel elanikel praegu ja ka tulevikus silmitsi seista.

Plahvatus neljandas energiablokis nõudis tuhandeid inimelusid ja tekitas ümbritsevale keskkonnale korvamatut kahju. Radioaktiivne tulekahju kestis 10 päeva, mille käigus paiskus atmosfääri 190 tonni toksilist materjali ehk 100 korda rohkem radiatsiooni kui Hiroshima ja Nagasaki tuumapommiplahvatustes kokku. Tuul viis 70% radioaktiivsest materjalist Valgevenesse ja ka mujale Euroopasse.

Ehkki õnnetu reaktor suleti kiiruga sarkofaagi, on see endiselt ohuallikaks. Vene ja Ukraina ametiisikud on öelnud, et sarkofaag võib kokku variseda igal ajal, sest selle seintesse on tekkinud praod. Murelikud lääneriigid on ulatanud Tshernobõlile oma abistava käe. 1,3 miljoni eurone ühisprojekt, mis viiakse lõpule 2009. aastaks, peaks tagama Tshernobõli tuumajaamas ohutuse järgmiseks 100 aastaks.

Aga tänagi kannatavad inimesed selle katastroofi meditsiiniliste, majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete tagajärgede all.

Peamiselt Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt kui radioaktiivse saaste suurimatest mahalangemiskohtadest kogutud statistika lubab keskkonna-organisatsioonil [/i]Greenpeace[/i] väita, et Tshernobõli katastroof on põhjustanud ja põhjustab tulevikus 270.000 vähktõvejuhtumit, millest kolmandik lõpeb surmaga; lisaks muid pöördumatuid tervisehäireid, nurisünnitusi ja loodete väärarenguid.

Greenpeace'i raport süüdistab ÜROd ohvrite arvu (4000) teadlikus alahindamises. (Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooni tellimusel valminud raport hindab Tshernobõli põhjustatud vähisurmade arvuks 30–60.000.)

Väljaande Swiss Medical Weekly teateil kasvas haigestumus vähktõppe aastatel 1990—2000 kõnealuses piirkonnas 40%; sama tendentsi ennustatakse veel järgmiseks 20-30 aastaks.

21% Valgevene mullapinnast on ohtlikult saastatud plutooniumi ühenditega. Radiatsioon on kontsentreeritult ladestunud ka veekogude põhja, ületades tavapärast 10-100-kordselt.

Paljud viljakad põllumaad seisavad kasutult; üle 2000 asula on maha jäetud või hävitatud.

Piirkonna inimeste tervise halvenemist on mõjutanud ka N. Liidu lagunemisele järgnenud ühiskonnamuutused, paljude inimeste lahkumine saastatud aladelt ja stress.

Nii jääb siis Tshernobõl kummitama veel pikaks ajaks, ilmselt aastakümneteks või isegi -sadadeks.

Märkmed: