See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/20-aastat-hiigelbasaare/article23871
20 aastat Hiigelbasaare
22 May 2009 Ellen Leivat
Hetki tänavuselt, 2. mail toimunud viimaselt Hiigelbasaarilt Vana-Andrese kirikus. Hea kaup + soodsad hinnad + abivalmis, rõõmsameelsed müüjad + 800 agarat ostjat = $17.500!<br>    Foto: M. Matsoo - pics/2009/05/23871_3_t.jpg
Hetki tänavuselt, 2. mail toimunud viimaselt Hiigelbasaarilt Vana-Andrese kirikus. Hea kaup + soodsad hinnad + abivalmis, rõõmsameelsed müüjad + 800 agarat ostjat = $17.500!
Foto: M. Matsoo
Kuidas tekkis mõte teenida raha Toronto eestlaste pruugitud kraami müümisega? Vastus: 7. veebruaril 1990 naisüliõpilasorganisatsioonide (korp! Amicitia, korp! Fidentia, korp! Filiae Patriae, korp! Indla, ENÜS) Küünlapäeva koosviibimisel Tartu College’is. Ettekannete teemaks oli „Naiste ja laste olukord Eestis“, mille lõppedes kostis üks hääl: „Aga miks me ainult räägime, miks me ei tee midagi konkreetset Eesti naiste ja laste heaks?“

Tänu selle hääle omanikule Anne Meemale läks asi kähku käiku! Selsamal õhtul sealsamas Tartu College’is tuli kokku grupp akadeemilisi naisi, kes arutasid, mida võiks ette võtta, et raha teenida ja sellest kerkiski mõte korraldada üks hiigelbasaar — kraami annetajad Toronto eestlased, kraami ostjad kohalikud kanadalased. Kui arutati, mida teenitud rahadega teha, astus ette elukutseline kooliõpetaja Helgi Nippak ettepanekuga katta müügituludest Toronto linna haridusasutuste poolt annetatud 200 koopiamasina Eesti koolidele saatmise kulud.

Tänu Helgi juhtimisele ja Vana-Andrese kiriku lahkusele sai esimene HIIGELBASAAR teoks kiriku saalides 5. mail 1990. Vaid kolm kuud idee sünnist kuni teokssaamiseni! Kuna organiseerijatel puudusid kogemused, ei osatud ennustada, kas tuleb küllalt kraami või ei tule. Aga tuli ja ohtralt! Ei osatud ka ennustada, mida müügist oodata — $9750 tundus tohutu suur summa. Kuna head müügitulemused andsid tegijate grupile hoo sisse, viidi sama aasta novembris Anne Meema algatusel ja eestvedamisel läbi teine heategevusaktsioon —Küldsüdamete ball Tartu College’is, mille tulude eest saadeti Eesti lastehaiglatele antibiootikume.

Kaks hästiõnnestunud aktsiooni selja taga, otsustati 1991.a. kevadel proovida õnne teise basaariga — oli ju vaja teada, kas tegemist oli ühekordse õnnejuhtumi või kestva rahaallikaga. Selleks ajaks oli heategeval naisgrupil nimi — Akadeemilised Kanada Eesti Naised (AKEN), millest jutustab nime leiutaja ja 2. HIIGELBASAARi juhataja Tiina Timusk:

„Kes oleks võinud ennustada sel pühapäevahommikul umbes 19 aastat tagasi, kui abikaasa Jaaniga püüdsime leida akronüümi, mis sobiks meie abistamisgrupi nimeks, et see sama AKEN säilib veel täna, 20 aastat hiljem? Alguses, kui meie toetused läksid okupeeritud Eesti naiste ja laste abistamiseks, tundus, nagu olime tõesti „aken“ vabasse maailma. Vahel küsiti Eestist, miks me võtame vaevaks seda teha. Heategevusettevõtted ei olnud sel ajal Eestis veel väga tavalised. Nüüd on muidugi asjad muutunud. Siiski oli meil ka isiklik kasu — isiklikud ning naisorganisatsioonide vahelised sõprused ja hea koostöö, mis on selle tegevuse juures tekkinud. Saladus, miks AKENi komitee on kestnud 20 aastat ja miks me kestame edasi.“

Teiseks HIIGELBASAARiks olid basaarlastel juba seljas uued käreroosa trükiga mustad särgid, mis ütlesid ära, kes ostja, kes müüja. AKENi aknakujulise logo kujundajaks ning samuti särgi kujundajaks on veteran-basaarlane Tiia Remmelkoor.

HIIGELBASAAR #2 läks veelgi paremini kui esimene — kogutulu enam kui $13.000! Ja kui Tiiu Ehvert võttis järgmise, 3. basaari juhtimise oma õlgadele, hakkas kevadise suurettevõtmise korraldamine jooksma nagu lindi peal ehk nagu peatumatu rong rööbastel: rongi konduktoriteks 6 aastat Ellen Leivat (1995—2000), 6 aastat Rutt Veskimets (2001—2006) ja viimased 3 aastat kaaskonduktoriteks Maaja Matsoo ja Helle Arro.

Aastate jooksul kujunesid basaaridel välja kindlad osakonnad, et meelitada ostjaid rahakotte lahkemalt avama. Teenimise kõrgpunkt toimus 10. basaaril, kui müügi sissetulek ületas $23.000. Kogutulu 20 aasta jooksul — $360.000! Ka teenitud summade jagamine, nii nagu basaaride tegemine on AKENi komitee liikmete poolt läbi viidud koostöö vaimus. Algaastate suurimad projektid seostusid Eesti koolidele õppematerjalide saatmisega, aga 1994. aastast suunitlus muutus ja hakati varustama väiksemaid maakoole, samuti mitmeid erivajadustega lapsi õpetavaid koole, kutsekoole ja viimase 10 aasta jooksul on enamasti toetatud lapsi ja perekondi abistavaid asutusi neile vajalike vahendite näol. 1996. aastast on abistatud ka kohaliku eesti ühiskonna ettevõtmisi, peamiselt selliseid, mis tegelevad lastega ja noortega, nt. eesti lasteaed, täienduskoolid ja eesti laste suvelaagrid. Annetusi on tehtud ka Vana-Andrese kirikule ning Eesti Majale, kes on basaari teostumisele kaasa aidanud.

AKENi Esto Boutique kestab edasi!


Üks tükike Hiigelbasaaridest jääb siiski alles. Sellest jutustab kauaaegne Esto Boutique’i juhendaja Rutt Veskimets:

„Hiigelbasaaride pidamine sisaldas ainult positiivset. Annetajatel süda rahul, et nende annetused lähevad eesti ühiskonna kasuks, ostjatel hea võimalus soodsalt omandada vajalikku ja huvitavat, keskkonnale kasuks, et asju kasutatakse mitmendat korda, basaaritöölistel hea tunne ja ühistöö rõõm, abisaajatel hea meel. Kõigi nende põhjuste pärast kavatseme ühte osakonda edasi pidada. Esto Boutique jääb veel ellu, et eestipärane kaup ei kaoks mujale. Kui on küllalt neid, kes tahavad oma esemeid ära anda, siis on ka palju neid, kel on rõõm avastada eesti käsitööd ja kunsti. Ostetakse hea meelega eesti ehteid, rahvariideid, puu- ja nahakunsti, maalikunsti, nukkusid — kõik, mis eestlaste poolt tehtud siin või Eestis. Kõike seda on juba aastaid müüdud ka peale Hiigelbasaari kas Eesti Majas, Seedriorul või Metsaülikoolis. Ootame ka edaspidi annetusi, igal ajal. Helistada 416-485-7548 /

Viimased sõnad olgu viimase basaari juhendajatel Maaja Matsool ja Helle Arrol:

Lõpp tuli rõõmuga ja nutuga!

Kes oleks uskunud, et AKENi naised nii kaua vastu peavad? Ja kuna aastad on oma töö teinud — kellel selg, kellel puus, kellel põlv haige — otsustas komitee juba kaks aastat tagasi, et 20 on ilus ümmargune number ja et selle teeme ära. Aga entusiasm, mis tekkis, kuuldes, kui hästi läks viimane basaar, pani mõtlema — kas olime ikka õige otsuse teinud? Aga siis, mõeldes selle tohutu töö peale, tuli mõistus uuesti pähe! Ja peale viimast müügipäeva, kui saunalaval toimus traditsiooniline päevategevuse arutamine, kippus ikka ja jälle jutu sekka „järgmine aasta võime... teine kord peaks... tuleval aastal paneme…“, kuigi teadsime, et äsjamöödunud basaar oli viimane.

AKENi heategevustöö kestab edasi, komitee liikmed on 20 aastat vanemad ja on vaja välja nuputada vähem pingutavamaid viise, kuidas raha teenida! Hiigelbasaar võib oma silmad sulgeda, aga mitte AKENlased — AKEN on, AKEN jääb, AKEN olema peab!“

Järgmiseks panevad AKENi komitee liikmed oma organiseerimisoskused uuesti proovile — HIIGELBASAARi asemel korraldatakse tulutoov HIIGELPIDU vana-aasta õhtul Eesti Maja kolmes saalis — Eesti Maja heaks.

Ellen Leivat,
AKENi komitee
Märkmed: