See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/139-aastane-kanada-uhendab-ookeane-ja-inimesi/article13671
139-aastane Kanada ühendab ookeane ja inimesi
07 Jul 2006 Elle Puusaag
1. juulil sai Kanada 139-aastaseks ning astus juubelihõngulisse 140-ndasse. Eakast sünnipäevalapsest räägitakse tavaliselt head ja ega siin pole ka vaja erandit teha tema tuju ja pidu rikkudes. Muide, Kanada nimi tuleneb hurooni- ja irokeesikeelsest sõnast kanata, mis tähendab tõlkes küla. Aga külaga pole siin enam midagi tegemist. Tänane Kanada on üks maailma arvestatavamaid suurriike.

Nagu ikka, kogunesid kanadalased tänavugi Vahtralehemaa mõlema ookeani kaldal, aga ka pealinnas ja kõikjal mujal seda auväärset sünnipäeva pidama. Meenutati riigi rajajate moraalseid väärtusi ja kännumurdjate põhimõtteid ning tunti end ühtse perena.

Sündmuste pearõhk oli muidugi Ottawa Parlamendimäel, kuhu oli kogunenud kümneid tuhandeid inimesi, nende seas ka Kanada kindralkuberner Michaëlle Jean ja peaminister Stephen Harper. Esinesid tuntud ja tõusvad tähed — Annie Villeneuve, Aselin Debison, Kyle Riabko, Ariane Moffatt, Tanya Tagaq Gillis jt.

Kanada pälvib imetlust ja kiitust mitte ainult siin, vaid rohkem ehk isegi mujal. Ajakirjanik Larry Cornies toob oma lugejate silma ette TV-reklaamid, kus potentsiaalsed turistid (või isegi immigrandid) kiidavad Kanadat Rooma Colosseumi, Pariisi Eiffeli torni ja muistsete Egiptuse püramiidide juures.

Unustame korraks suurlinna melu, millel on ka muidugi oma võlu. Aga lummav puna-kuldne päikesetõus Kaljumägedes, puutumatu loodus põhja-aladel, kuuvalgusse mähkunud salapärased preeriad, Niagara kose võimas veemöll ... ka osavaim sulemees ei suuda seda kõike kirjeldada.

Kanada päev pole mõeldud üksnes liha grillimiseks, pidutsemiseks ja tulevärgiks. Ajakirjandus pakkus sel päeval palju järelemõtlemisainet. Hämaratest ajalookambritest toodi esile mõndagi põnevat.

Sun'i kolumnist Graham Hicks toonitas riigi heldekäelisust oma kodanike suhtes: lugematud võimalused õppimiseks, tööks ja majandusliku edu saavutamiseks; tasuta tervishoid; valitsuse „lemmiklaps“ — multikultuursus jne, jne.

Edmonton Sun'i analüütik Kerry Diotte loetles 2. juuli lehes põhjusi, mille üle võiksime uhkust, rõõmu ja tänulikkust tunda.

• Me ei ela sõdadest laastatud Afganistanis ja Iraagis, kus on hukkunud tuhanded sõjaväelased ja tsiviilisikud.

• Oleme õnnistatud pillavalt rikkalike veeressurssidega. 10% Kanada terrotooriumist on hõlmatud järvedega, neid on kokku 3 miljonit! Meie käsutuses on 20% maailma värske vee varust. Tähelepanuväärsed on Kanada metsamassiivid ning rikkalik floora ja fauna.

• Elame hoki sünnimaal, milleks meile siis igav kriket!? Ja maailma kõige silmapaistvam hokikommentaator, 72-aastane Don Cherry kuulub meile. Ehkki ta kuulu järgi olevat jätnud pooleli keskkooli 9. klassis, mõjub kõik tema poolt öeldu professionaalselt ja lausa värske õhu puhanguna.

• Kanadalased on andekad leiutajad. Kas lugejad teavad, et antigravitatsiooni ülikonnad, hambaarstide peeglid, elektripliidid ja -ratastoolid, insuliin, tõmblukud ja paljud infotehnoloogiaimed on kanadalaste leiutatud ja avastatud?

• Me naudime demokraatiaga kaasnevaid hüvesid. Isegi sarkasm ja hävitav kriitika valitsuse ja peaministri aadressil ei ähvarda autorit vangikongi või hukkamisega nagu paljudes teises riikides.

• Lõpuks üleüldine sõbralikkus ja heatahtlikkus: hädasolijale ulatatakse alati sõbrakäsi.

Siia võiks lisada valitsusepoolse kingituse oma rahvale käibemaksu 1%-lise alandamise näol ja toetuse eraldamisega peredele, kus kasvavad alla 6aastased lapsed.

Kanadalastena võtame seda kõike garanteeritult. Kui kroonilised virisejad, egoistid, laiskvorstid ja kaeblejad välja arvata, aktsepteerib enamus siinsest elanikkonnast kõiki neid väärtusi ja püüab omalt poolt entusiastlikult ka ühiskonnale midagi vastutasuks tagasi anda. Kanada päeval meenutati sel aastal Afganistanis hukkunud 8 sõjaväelast ja 16 vigastatut, kellest mõned on sunnitud oma edasise elu veetma ratastoolis. See on tänaste kangelaste panus, mille taustal tundub paari huligaani ennekuulmatu käitumine Ottawa Tundmatu sõduri monumendi juures eriti võikana.

Need pagulaseestlased, kelle elu läks Rootsi kuningriigis 1940ndate lõpul kibedaks, langetasid targa otsuse, asudes elama just siia. Nii arvavad ka nende järeltulijad. Kuigi väga palju on sellest ajast muutunud, on Kanada põhiväärtused jäänud samaks, ja just need loevad.
Märkmed: