Esmaspäeval möödus viis aastat 11. septembri 2001 (ehk lihtsalt 9/11) terrorirünnakust New Yorgile ja Washingtonile. See oli esimene kord, kus islamiäärmuslased katsetasid samaaegset rünnakut mitmele objektile, mida hiljem on edukalt korratud mujalgi.

Press on selle päeva ristinud „maailma kohutavaimaks pööripäevaks“ — ja seda ta ongi.

Vaevalt suudaks keegi sel teemal enam midagi originaalset öelda; niisugust kavatsust mul polnudki.

Kuid just 11. septembril toimetusse saabunud, peamiselt pakistani päritolu vabakutseliste ajakirjanike; Ontario Pressiklubi ning Kanada Etnilise Pressi ja Meedia Nõukogu mitmete liikmete avaldus, milles püütakse selgitada 9/11 traagiliste sündmuste tagamaid, sundis meelt muutma.

Ülalmainitud avalduse sissejuhatuses nenditakse, et 3000 süütu inimese elu nõudnud 9/11 terrorirünnak vapustas ja shokeeris maailma ning ühendas samas inimesi terrorismivastaseks võitluseks.

Kõik edasine on aga pärit justkui dzhihhaadi sõjakast kõnepruugist: New Yorgi kaksiktornide rünnak nõudis küll 3000 ohvrit, aga süütuid moslemeid olla tapetud palju rohkem ainuüksi nende usutunnistuse tõttu. Moslemid kannatavat peamiselt üleüldise segaduse ja rahvusvahelise konspiratsiooni tõttu. Propagandamasin töötavat külma sõja järel taas täistiirudel hästi kalkuleeritud ja planeeritud eesmärgiga hävitada moslemeid. Taunitakse ka elektroonilise meedia rolli, mis külvavat inimajudesse mürki ja vihkamist. Kirjutava pressi ajakirjanikke sarjatakse samuti — nemadki vastutavat moslemite tapmise eest.

Järgnevalt on juttu valele teele juhitud islamiusulistest, kes, vaesekesed, on sattunud kahtlaste mullade võrku ja kaotanud selge orientatsiooni. „Mullahism“ olevatki meetod, millega tõsiusklikke muhameedlasi püütakse eksitada. Samas kutsutakse moslemeid tagasi oma usu juurte juurde — austama Allahit ja tema prohvetit Muhamedi.

Järgnevalt tõdetakse, et Kanada on küll maailma parim riik, kuid süüdistatakse Harperi valitsust islami-vastases hoiakus. Veel saame teada, et üks siinne raamatukauplus on keeldunud Saudi Araabiast imporditud koraani jm islamikirjandust müümast. Sellegi taga nähakse otseselt moslemite diskrimineerimist ja vaenu õhutamist.

Avaldusele allakirjatanutega võib ju nõustuda selles, et paljud rahumeelsed moslemid on pidanud oma usukaaslaste hirmutegude tõttu taluma viimastel aastatel kahtlustamist, vaenu ja tagakiusu. Aga raske on küll uskuda, et neile on saabunud ajaloo süngeim periood. Toronto suurlinna moslemikogukond on arvukas. Nad esinevad julgelt ja häälekalt massimeedias; korraldavad protestiaktsioone ja kõnekoosolekuid. Vaid paar näidet selle kohta.

Augustikuus peatati ühel laupäeval pooleks päevaks liiklus südalinnas Bloori tänaval, et anda palestiinlastele ja liibanonlastele võimalus Iisraeli- ja Ameerika-vastaseks meeleavalduseks, mida politsei hoolega valvas.

Kui tuntud kolumnist Michael Coren kirjutas 2. septembri Toronto Sun'is Iraani tuumaambitsioonidest ja nendele lõpu tegemise võimalusest (nn limiteereitud atakk), vallandus tõeline hüsteeria. Coreni enda ja tema perekonnaga ähvardati arveid õiendada. Nädal hiljem oli Coren sunnitud uuesti sel teemal Sun'is sõna võtma, meenutades sellele vaenuväele, kuidas ta on püüdnud moslemeid kaitsta diskrimineerimise eest ja neisse sõbralikult suhtunud. See oli nagu hane selga vesi, sest jah — jällegi just 11. septembril levitas Kanada Etnilise Pressi ja Meedia Nõukogu vihkamisest ja solvangutest nõretavat avaldust, kus teatati, et islamiusulised korraldavad 13. septembril Sun'i hoone ees protestiaktsiooni, mida nad ka tegid.

Kas ülalmainitud avalduste autorid on unustanud, et nende 24 kaaskodanikku Vahtralehemaalt hukkusid 11. septembril 2001 New Yorgi kaksiktornides lihtsalt seetõttu, et nad juhtusid olema valel ajal vales kohas? 9/11 tragöödia ohvreid tulnuks esmaspäeval meenutada ja mälestada. Mõlemaid räige iseloomuga esmaspäeval levitatud kirjatükke võib vaadelda 9/11 ohvrite mälestuse rüvetamisena. Miks siis levitati selliseid vaenu, solvanguid ja vihkamist külvavaid avaldusi just sel päeval? Kelle initsiatiivil seda tehti ja millise eesmärgiga? Vaevalt me seda kunagi teada saame.

9/11 ja sellele järgnenud terrorirünnakute tõttu tuleb meil nüüd elada kapitaalselt muutunud maailmas, kus demokraatiale iseloomulikud märksõnad (sallivus, avatus jmt) on asendunud selliste tähtsate mõistetega nagu julgeolek, antiterrorism ja sõda.

Kanada sõdurid püüavad tänagi rahu tuua ja luua kaugel Afganistanis, kus nad seisavad silmitsi surma ja al-Qaida julmustega. Terroristlikud rakukesed on mugavalt end sisse seadnud lääneriikides, oodates vaid tegutsemiskäsku oma pealikutelt. Osama bin Laden sajatab aga kristlasi ja juute oma maheda naeratuse saatel...

Selline oli reaalsus 11. septembril 2006.

Märkmed: