100 ja 1 päästevesti või kuidas üks töötu toidab kümmet ametnikku TMS
Arvamus 17 Feb 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Poolteist aastakümmet tagasi oli Rootsis populaarne loosung ,,üks töötu toidab kümmet bürokraati“. Iseenesest omapärane loosung ja mis põhiline – teemakohane. Milline tegelik töötuse tase on meil Eestis praegu – kes ütleb? Seda ei ütle keegi kahel põhjusel - ühed ei taha, aga teised ei saa. Ei taha sellepärast, et see arv on päris shokeeriv. Ei saa, sest erinevatel ametiisikutel on erinevad arvud. Arvan, et see arv ületab juba 15% ja selliste tempodega jõuab 20% ni. On võimatu ette kujutada, kuidas need 15% elanikkonnast suudavad elada ja ülal pidada omi perekondi. Pole võimalik ka ette kujutada seda massi Tallinna tänavatel.

Tänane reaalsus on see, et Töötukassa – töötu lootus - praktiliselt suutmata talle tööd leida, viskab ta aasta pärast tänavale, sundides teda ka end arvelt maha võtma – põhjendades seda Töötukassa juhtkonna nõudmisega. Töötuna arvelt maha võtmine ei lahenda töötu probleemi, see-eest lubab kunstlikult alandada töötuse näitajaid ja öelda - Näete, kuidas Töötukassa saab oma ülesandega hästi hakkama. Ainult, et kuhu läheb töötu peale arvelt maha võtmist?

Ehk, olles kord juba Euroopa Liidus, võiks näidata initsiatiivi Euroopa ühtse tööbörsi loomiseks. Muide, see on hea idee. Euroopa Töötukassa euroopalike toetustega, ka tööle rakendamisega ( kasvõi lähemates naabermaades ) aitavad inimesi reaalselt. Vahel aitavad võõrad rohkem kui omad. Ja sellise töötutesse suhtumise puhul on meie võimukandjaid raske „omadeks“ nimetada. Mis toimub meiega ja kust tuleb selline julmsuhtumine oma rahvasse?

Meil on tohutu armee palka saavaid ametnikke, kelle kohustuseks on aidata tööd mitte omavaid ja töö kaotanud inimesi, seejuures aidata inimesele saada väärikat tööd. Lisaks sellele lõi Tallinn täiendavalt linna tööbörsi. Kuid töötutele on informatsioon vakantsete ,,ametite“ kohta kättesaamatu. Kõige selle juures kasvab töötuid teenindavate ametnike armee iga päevaga. Ja ütledki siis, et üks töötu annab tööd 10 le ametnikule. Täisvärk - töötu on tööandja rollis.

8.veebruaril toimus Tallinna Lauluväljakul töölaat. Kui minu mälu ei peta, on see juba kolmas töölaat Imede Aasal. Ma olin teisel , püüdsin sisse elada töö kaotanud inimeste atmosfääri. Ma ei saanud seal kaua viibida. Oli häbi organisaatorite pärast ja ka enda pärast. 8 veebruari laat kinnitas veelkord minu arvamust - see on valimiseelne keskide PR linnarahade arvel.

Viimasel laadal lubati 550 töökohta, just töökohta, mitte töötute tööle vormistamist. Imelik, miks nende töökohtade kohta pole infot Tallinna tööbörsi koduleheküljel. Minna laadale, et täita ainult ankeet? On ju loodud Tallinna tööbörs, miks on siis vajalik koguda rahvast Lauluväljakule, kui inimesed võiksid täita ankeete ja saada konsultatsioone tööbörsil. Olen kindel, et Lauluväljakul mingeid töölepinguid töötutega ei sõlmitud. Seega on informatsioon 550 inimese tööle rakendamise kohta väga kaheldav. Kui kalliks lähevad sellised paraadid Imede Aasal või Töötukassa ,,edevuse laadad“ Rahvusraamatukogus? Miks on vaja organiseerida ja tekitada aziotaazi, tõsta kära töölaatade ümber, kus reklaamitakse ajutisi töökohti koristajatele, reisisaatjatele, kalmistuvahtidele jt. Pange tähele, see kära algab just enne valimisi, ja nii nagu valimised praktiliselt järgnevad üksteisele, nii osaleme ka meie perioodiliselt pompöössetel paraadidel, kus jagatakse välja reaalselt 50 ajutist sotsiaalset töökohta.

Praktilisel iga töötu on kinnitatud kindla halduri juurde ja kõik töötu isiklikud andmed on kantud Töötukassa registrisse, kus on näha, millist töökohta või erialast tööd hoolealune soovib. Seega pole töötute tööle rakendamiseks töökohtade olemasolu korral vajadust tühjendada linna- või riigikassat ja kutsuda kokku tuhandeid töötuid selleks, et teha erakonda valimiseelne show „Tallinn aitab!“.

Miks justnimelt praegu, valimiste künnisel, ilmusid uuesti sotsiaalsed töökohad maksimaalselt pooleks aastaks? Kas tänavate või parkide koristamine polnud vajalik novembris, detsembris? Võimalik et sadakond inimest saanuksid jõulusid veeta perekondadega normaalselt, kingitustega lastele ja armsamatele. Miks, kui Tallinna Linnavalitsusel on kokkulepe Tallinna Autobussikoondisega, ei ole võimalik neid lihtsalt tööle vormistada? Aga ajada puru silma? Kellele?

Küsimus - kuhu eelmisel aastal hakkasid kaduma reisisaatjad? Pole saladus, et reisisaatjad ja koristajad on vajalikud ainult enne valimisi, pärast nad kas vallandatakse või nad lähevad ise ära, või nendele ette nähtud pool aastat lõpeb. Kui rääkida reaalselt, praegu erilist vajadust reisisaatjate järele pole. See oli valmiseelne zhest linnavõimude poolt enne europarlamendivalimisi 2009 aastal. Sama skeem töötas kohalike omavalitsuste valimistel ja nüüd enne Riigikogu valimisi käivitasid keskerakondlased selle uuesti. Reisisaatjad – see on hästi toimiv keskerakondlaste Nokia. Üle hulga aja märkasin ma jälle reisisaatjaid bussis- tähendab süsteem töötab. Kui palju on linnas käigus tramme, trollibusse ja autobusse? 100-200-300? Sellise arvestusega ja sellise transpordi koguse juures ning isegi kahes vahetuses saab sellise süsteemi juures tööle rakendada 500 inimest. Kui juba linnas on sisse viidud reisisaatja amet, siis ta peab eksisteerima kõigis ühissõidukeis, mitte aga üksnes kohati PR jaoks.

Mõned ettevõtted töötajate arvuga vähemalt 20, luues 5-30 täiendavat töökohta, said Töötukaassalt nende töökohtade jaoks toetust kuni kuueks kuuks. Tean paari-kolme sellist ettevõtet, kus vormistatakse Töötukassa suunamisega inimesi tööle, saavad toetuse ja poole aasta pärast peale toetuse maksmist kas koondavad inimese või söövad ta välja –vähendades ilma põhjuseta töötasu ja halvendades töötingimusi. Pärast võtavad tööle uusi inimesi ja saavad uuesti toetusi. Aga mis juhtub inimesega, keda välja visati? Ei tööandjal ega ametnikul pole sellega asja. Nähtavasti kehtib suhtumises töötutesse omalaadne võrdsustav printsiip –Töötu! Töötasid ise, lase ka teisel tööd teha. Kui sellist põhimõted rakendada ametnike arvel, oleks töötutesse suhtumine teistsugune. See pole üllatav, sest söönu nälgijast aru ei saa.
Meenutagem, et kõik erakonnad pakkusid enne europarlamendi ja omavalitsuste valimisi välja tuhandete töökohtade loomist, kõik valasid krokodillipisaraid kõrge töötuse üle ja kõik kavatsesid selle probleemi lahendada.

2009 aastal enne kohalike omavalitsuste valimisi lubasid keskerakondlased luua 1000 sotsiaalset töökohta minimaalse palgaga, tõsi küll - ajutiselt. Ei saanudki aru kas „ajutine“ puudutab töökohta või töötasu suurust. Kusjuures kinnitati, et 100 kohta on juba loodud, aga 900 kohta luuakse septembris. Kus need kohad on? Tõenäoliselt ajutiselt olid need kohad siiski olemas. Lubadustes peegeldusid jälle reisisaatjate ja koristajate kohad. 2010 aastal seoses Ülemiste ristmiku ehitusega lubati töökohti 700 inimesele. Kus need kohad on? Kas linn kuulutas sellest? Ma ei mäleta. On vaja Boroditš-ilt küsida.

Europarlamendivalimiste number 104 lubas luua 5500 töökohta. Valimised möödusid, aga lubatut, nagu seaduspärane, tuleb kaua oodata. Kas pole need mitte needsamad 5500 kohta, millega keskerakondlased manipuleerivad praeguste valimiste eel? Number 104 valiti, kuid tuhanded töötud jäidki lõhkise küna ette.

Europarlamendivalimistel 2009 lubas Mart Laar luua 50000 töökohta. Laar pingutas üle.Töötukassa andmetel lisandus 2009. aasta suvel peaaegu 50000 töötut. Kuigi Laar taob vastu rinda ja deklareerib kindlalt, et just tema erakond täitis lubaduse ja juba aasta jooksul vormistati tööle 50000 töötut. Teaks ainult kuhu!

Erakondade jaoks kõlas 2009.aasta seoses eurovalimistega nagu stardipauk lubaduste võidujooksus tööpuuduse vähendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Tänasel päeval, peaaegu kaks aastat pärast kõikide erakondade eurovalimisteks antud lubadusi, pole tööturul miskit muutunud paremuse poole. Ükski erakond pole pakkunud konkreetseid programmilisi meetmeid töötuse vähendamiseks. Töötus kasvab jätkuvalt, koos sellega kasvavad inimeste probleemid. Poliitbroileritele on arusaamatud töötute hirmud: hirm kaotada töö, kaotada eluase ja kaotada eneseväärikus... Neile on võõras häbitunne laste ees. Kuidas sa suudad vastata lapse palvele osta jäätist või minna loomaaeda, pehmelt ära öelda. Nad ei tea,mis tähendab välja lülitatud külmkapp tühjade riiulitega...

Kuidas võib viia riigi sellise seisundini, kus 15-20% elanikkonnast elavad vaesuse piiril? See on tänase päeva reaalsus. Võimud ei räägi sellest - või ei taha rääkida. Nad vaikivad. Kus on riigi hoolitsus rahva eest, ilma kelleta riiki ei olegi?

Minu arvamus on – töötus Eestis on ületanud igasugused piirid ja on saanud tõsiseks probleemiks, praktiliselt probleemiks nr.1. Seda probleemi tuleb hakata lahendama viivitamatult ja riiklikul tasandil. Kerkinud on riikliku osalusega ettevõtete loomine lausa hädavajalikuks.

Härrad ja prouad Riigikogu ,,kaasistujad“ ! Töötage lõpuks välja koostöös ministeeriumitega programm töötusega võitlemiseks, päästke olukord. Rahvas ju usaldas Teid, andis riigi juhtimise Teie kätesse ja ootab Teilt vastutusrikkaid ja ajakohaseid otsuseid.

Võib olla on olukord veelgi hullem kui me ette kujutame ja järgnev torm on meie ühise kodu lävel? Ja viimasel minutil/hetkel selgub, et päästmiseks meil on riigis ainult 101 nimelist päästevesti.


Taira Aasa
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus