Eestis oli ja on jalgpall silmapaistvaks spordialaks. Läinud aastal pühitses Eesti Jalgpalli Liit 100. tegevusaastat, mille tähistamiseks anti välja mahukas koguteos ESTONIAN FOOTBALL 100 YEARS. Suureformaadilise koguteose 600 leheküljel on üksikasjalikult käsitletud meie tippjalgpallureid, nende tegevust ja saavutusi ning üksikasjalikult iga tähtsamat võistlust. Nendele lehekülgedele on jäädvustatud eestlaste side jalgpalliga.
Eesti jalgpalli sünnilugu kui arengut on kirjeldatud aastate kaupa. Esimesed Eesti jalgpallivõistlused toimusid Tallinna sadamas. Juba 1906.a omandas jalgpall populaarsust. Aastast 1909 on säilinud esimene reportaazh võistlusest JK Concordia ja Uusküla JK vahel.
1920-ndail a-il oli märgata elevust, kuna Eestis võistles juba 19 jalgpalliklubi. Kahtlemata andis arengule tõuke mõne aasta eest organiseeritud Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Alates 1920. a esindasid Eestit valitud rahvusmeeskonnad. Eesti meeskond osales 1924. a olümpial. Kuigi edutult, andis see siiski elevust ning hoogu võistlusteks. Tallinna ehitati Kadrioru staadion, kus peeti rahvusvõistlusi.
1923. a võeti EJL jalgpalli maailmaliidu (FIFA) täieõiguslikuks liikmeks. EJL esimeheks oli tollal Jaan Lepp, kelle teeneid tunnustati postuumselt EJLi kõrgeima autasuga - Kuld Teenetemärk. Jaan Lepp sai esimese eestlasena rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused ning oli mitmel korral rahvusvahelistel võistlustel vahekohtunikuks.
Koguteoses on esitatud üle 400 silmapaistva isiku eesti jalgpalli ajaloos. Ülevaated on jalgpalliklubidest ning raamat on rikkalikult illustreeritud nii värvi- kui mustvalgete piltidega.
Eraldi on esitatud Eesti rahvusmeeskonna võistlused, alates aastast 1920, mil võisteldi Soomega, kes võitis kohtumise 6:0. Iga võistluse kohta on esitatud võistlejate nimed, tulemused ja ääremärkmed võistluse kohta. Kokkuvõttes on märgitud, et Eesti rahvusmeeskond võistles 323 korral - võitis 75, viigistas 74 ja kaotas 174 korral. Väravate vahekord 344:608 vastastele.
Koguteoses on esitatud rikkalikult statistikat. Nii näiteks on iga rahvusmeeskonna liikme osalus ja panused esitatud tabelis, mis nõuavad 10 lehekülge.
Eesti - Läti maavõistluse kohta Kardrioru staadionil 18. juulil 1940 leiab lisaks mängijate nimedele ka väravalööjad:Kuremaa 2 ning Kaneps 1. Märkmetes on kirjeldus juubeldavast rahvast, kes ülemeelikult laulis Eesti hümni, läks ja tervitas presidenti Kadrioru lossis. Kuigi Punavägi ei julgenud tulistada juubeldavaid eestlasi, alustati samal õhtul arreteerimistega. Võrdluseks - sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ja president Konstantin Päts arreteeriti 19. juulil ja Jaan Lepp 23. juulil 1940.
Koguteose peakoostaja on Margus Luik, koostajad Tiit Lääne, Heigo Niilop ja Hubert Tammik. Korrektuur Graham Turner.
„100 aastat Eesti jalgpalli“ on armastuse ja hoolega kokku pandud suurteos rikkaliku informatsiooniga Eesti jalgpalli ajaloost. Võlgneme autoreile tänu sellise töö ettevõtmise ja koguteose väljaandmise eest.