Esimese koolipäeva lõppedes ootas lapsi magus lohutus – kinolinale oli jõudnud kaua tehtud kodumaine kaunikene, kogupere joonisfilm “Leiutajateküla Lotte”.

Elurõõmus ja ettevõtlik tüdruk-koer Lotte ei ole eesti lastele võõras tegelaskuju, kuna teos on jätkuks laste hulgas suure populaarsuse võitnud joonisseriaalile „Lotte reis Lõunamaale” (2000) ning “Tom ja Fluffy” ja “Lotte” teleseriaalide osadele, mis on vallutanud Eesti piire, rõõmustamaks lapsi mitmes keeles üle Euroopa. Kõikide antud teoste taga on stsenaariumi autorid Andrus Kivirähk, Heiki Ernits ja Janno Põldma. Viimased Eesti joonisfilmi suurmehed on ühtlasi filmide kaasrezhisöörid ja kunstnikud.

Antud teos on esimene Eesti täispikk animafilm (tund ja 20 min.), mille kauakestnud ja palju animaatoreid nõudvaks toomiseks kulus 32 miljonit krooni. Muusika on filmile kirjutanud Sven Grünberg.

Joonisfilm “inimlikkusest, sõprusest, hoolivusest ja perekonnast, kus hoolitakse lastest ning tegeletakse laste oskuste arendamisega” oli investeerimist ja ootamist väärt, esimese nädalaga kogus film 15.552 vaatajat. Seega on „Leiutajateküla Lotte” Eesti filmide avanädala võrdluses 3. kohal nii külastajate arvult kui ka piletitulult. 1994. aastast on Eesti filmidest eespool vaid „Nimed marmortahvlil" ja „Vanad ja kobedad saavad jalad alla”. 2006. aastal linastunud filmide võrdluses hoiab „Leiutajateküla Lotte” 5. positsiooni, edestades seega mitmeid välismaiseid dubleeritud lastefilme.

Lotte filmides räägivad tegelaskujud puhast eesti keelt, kinos on võimalus valida vene või inglise subtiitrite vahel. Peategelase Lotte taga on Evelin Pange hääl; teistele tegelaskujudele kinkisid hääle Andero Ermel, Argo Aadli, Lembit Ulfsak, Marko Matvere, Peeter Oja, Mait Malmsten, Aarne Üksküla jpt.

„Lotte filmides ei ole, et keegi jookseb vastu seina lapikuks, kellegile torgatakse pomm tagumikku või keedetakse supiks. Põnevus tuleb teisiti, just need karaterid ja olukordade koomikatega,” ütleb Leiutajateküla Lotte dialoogide autor Andrus Kivirähk. „Tegelased on positiivsed, nad võivad olla veidrad, kuid nad ei ole õelad.”

Lotte on sündinud liider, kes nakatab teisi oma ülevoolava energiaga. Oma isalt, kuulsalt leiutajalt Oskarilt on Lotte pärinud rahutu ja otsiva meele. Kassipoeg Bruno on iseloomult vaoshoitum ja kõhklevam. Et Bruno vasaraheitjast isa lendas aasta tagasi rekordkatsel koos vasaraga minema, üritab Bruno ema pojast kuulsat muusikut kasvatada. Noorjänes Albert on hirmus häbelik. Tal pole sõpru, sest ei julge teiste lastega rääkida, ainult piilub neid põõsast. Tema lemmikmänguasi on harilik roheline kurk. Albert mängib, et kurk on kuulus kangelane, kes päästab hädasolijaid kuristikest ja uppuvatelt laevadelt. Jaak on kärbes, kes töötab külas äratuskellana. Igal hommikul lendab ühe akna tagant teise teha, kisab, kolistab ja puhub pasunat. Selle jubeda lärmi peale hüppavad kõik külaelanikud jalamaid voodist välja ja lähevad tööle. Susumu on mesilane, kes purjetas kohale kaugelt Jaapanist. Ta on aednik, kes oma kodumaal hoolitses kirsiõite eest, kuid oskab suurepäraselt ka peete ja porgandeid kasvatada. Peale selle oskab Susumu veel ühte imelist ja iidset kunsti. Selle nimi on juudo… (www.lotte-film.com)

Lisaks Eestile jõuab film kinolinadele ka Lätis, Leedus, Norras, Hollandis, Saksamaal jm. Kui ta jõuab müüki videol ja DVD-l, on ka kaugemal elavatel eesti peredel võimalus Lottega lähemat tutvust teha. Praegugi on selliste kojuviidavate filmide valik väga suur, k.a. samade autorite “Lepatriinude jõulud” ning lühifilmi “Kontsert porgandipirukaga”.

Kindlasti tuleks kasutada võimalust näha oktoobri teisel poolel Tartu College’is 2006. a. populaarset kogupere mängufilmi “Ruudi” (www.allfilm.ee/ruudi, www.kinobuss.ee/Ruudi), mis võitis Tokyo 14. lastefilmide festivalil parima mängufilmi auhinna.

* Tüdrukunimede Lotte/Lotta (lühendid nimest Charlotte/-lotta) populaarsus on Skandinaaviamaade eeskujul tõusnud ka Eestis.

Märkmed: