Põhimõtteline, fundamentaalne ja Eesti riikluse olemust sisuliselt avav kirjutis. Aluseks aga praegusele Eesti peavoolumeediale täiesti tundmatu ja ka vastuvõetamatu lähenemisnurk, mistõttu ütleb Eesti ajakirjanduse kohta ära kõik. Ka selle, mis siin ütlemata on jäänud. Eesti avaliku mõttemaailma lugu on õigupoolest lausa räbal. Veerand sajandit iseseisvuse taastamist on kõndinud kõrvu riigiõigusliku-, eetilise nihilismi ja moraalse santlaagerdamisega. Tänu ausate inimeste töökusele on välised olukorrad küll mõneti paranenud ent seda enam on olnud lubamatuid, lausa taevassekisendavaid tagasilangusi bolsevistlikku mädasoosse.(Aktuaalne Kaamera mälestas eile härdalt ajakirjanikku-kommunuistlikku propagandisti ja okupantide kauaaegset suuvoodrit-karrikatuuri kui ausameelset " Eesti" avaliku sõna sõdalast - sic!).Kõige selle üle võiks naerda aga kurbloolus seisneb selles, et traagiline ei ole nalja aine. Millega seoses lubatagugi panna diagnoos praegusele "eesti asjale." Mis muidugi ei tähenda seda, et tegu oleks lõppdiagnoosiga. Ilmselt on tegu kommunistliku katku epikriisiga, mille viimane faas peab tähistama põhimõtteliselt uue sündi, mida ju ka käesoleva erakordselt hea kirjatüki autor siiralt loodab ja kindlameelselt ootab.

Kehra lahingu vabadussõja mälestussammas on Lahinguväljal plaanis avada Eesti juubeliaasta puhul 4. jaanuaril 2018.

http://www.linnaleht.ee/802893...

http://vapsid.weebly.com/